Põhikiri

MTÜ VABADE KODANIKE ÜHENDUS PÕHIKIRI

Vastu võetud MTÜ VABADE KODANIKE ÜHENDUS asutamislepingu muutmisel 17. 09. 2010. a.

1. TEGEVUSE ALUSED

1.1. Vabade Kodanike Ühendus on kodanike ühendus, mille eesmärk on Eesti Vabariigi arendamine ja hoidmine vaba riigina.

1.2. Ühendus toetab vabade kodanike õigust ise langetada otsuseid, toetab eraomandit ja isiklikku algatust ning taotleb sotsiaalse turumajandusega õigusriiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja seadustele, peab au sees isiklikku vastutust, poliitilist väärikust, solidaarsustunnet ja kodanikuõigusi.

1.3. Ühenduse juhtorganid ja kesktalitus asuvad Eesti Vabariigis.

1.4. Ühendus on juriidiline isik, kellel on oma pangaarve, lipp ja muu sümboolika.

1.5. Ühendus lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, teistest EV seadustest ning õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, oma juhtorganite seaduslikest otsustest, samuti rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud ja Eesti Vabariigi poolt tunnustatud normidest.

2. ÜHENDUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

2.1. Ühenduse põhieesmärk on Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi ülesehitamine lähtuvalt iga inimese (kodaniku) võõrandamatust õigusest vabadusele.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks ühendus:

2.2.1. koondab enda ümber kõiki kellele on tähtis oma riik, kodu, perekond ja tervislik elukeskkond;

2.2.2. esindab ja kaitseb nende huve omavalitsustes, riigivõimu-ja valitsemisorganites ning organisatsioonides;

2.2.3. teeb aktiivset koostööd teiste organisatsioonide ja isikutega nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

3. LIIKMELISUS

3.1. Ühenduse liikmeks võib olla iga EV elanik, kes vaba tahte alusel tunnustab ja järgib põhikirja ning programmi.

3.2. Ühenduse liikmeks ei saa olla isikud, kelle kuuluvust keelavad vastavad õigusaktid.

3.3. Ühenduse liikmeks võetakse juhatuse otsusega isiku kirjaliku avalduse alusel.

3.4. Liikmeksolek ei sõltu elukohast.

3.5. Liikmeskonnast lahkumine on vabatahtlik ja toimub liikme kirjaliku avalduse alusel. Liikmelisus lõpeb avalduse registreerimise kuupäevast ühenduse juhtorganis.

3.6. Ühenduse liige võidakse välja arvata ühenduse tööst pikemaajalisel põhjuseta eemalejäämisel, toimepandud vääritu teo, põhikirja nõuete jämeda eiramise või ta programmilistele eesmärkidele vastutöötamise juhtudel.

3.7. Väljaarvamise otsustab ja kinnitab organisatsiooni juhatus aukohtu ettepanekul. Väljaarvamisel peab juhatus andma liikmele võimaluse seletusteks.

3.8. Ühenduse liikmel on õigus:

3.8.1. valida ja saada valituks ühenduse juhtorganitesse;

3.8.2. olla esitatud ühenduse poolt valitava või muu ametikoha täitmiseks omavalitsuse-, riigi- või muus organisatsioonis;

3.8.3. võtta osa enda isikuga seotud küsimuste arutamisest ja otsustamisest;

3.8.4. lahkuda omal soovil ühenduse liikmeskonnast.

3.9. Ühenduse liige on kohustatud:

3.9.1. järgima põhikirja ja programmi nõudeid ning juhatuse otsuseid;

3.9.2. aktiivselt kaasa aitama ühenduse programmiliste ülesannete täitmisele.

3.10. Ühendusel puudub kindel liikmemaks fikseeritud suuruses, kuid igal liikmel ja teistel kodanikel on õigus teha ühenduse toetuseks vabatahtlikke annetusi vastavalt oma võimalustele. Annetused ja nende kasutamine avalikustatakse ühenduse kodulehel igakuiselt, kuid vastavalt soovile on annetajal võimalik avalikustamisest loobuda. Annetus peab olema juhatuse poolt identifitseeritav. Anonüümseid annetusi ühendus vastu ei võta.

4. ÜHENDUSE ORGANISATSIOONID

4.1. Ühendus tegutseb territoriaalsuse põhimõttel. Ta võib moodusta allüksusi, olenevalt oma tegevuse ulatusest, määratledes ise oma struktuuri kas maakonna, linna, valla, küla vm. ulatuses.

4.2. Ühenduse allüksusteks on

4.2.1. küla, valla, linna, maakonna või muu asumi allühendused, mis ühendavad külade, valdade, linnade, maakondade, jm kohalikke üksikliikmeid;

4.2.2. allühenduse moodustavad rühmitused ja sõpruskonnad, kellel on soov säilitada oma eripära, kui see ei vastandu ühenduse põhikirjale ja programmile.

4.3. Allühenduse võivad moodustada vähemalt viis liiget territoriaalsel ja üle-eestilisel alusel, kuid see registreeritakse ainult ühe piirkonna juurde. Allühendus on aruandekohustuslik piirkonna juhatuse ees.

4.4. Allühendus võib välja anda trükiseid, teha propagandat, korraldada üritusi ja aktsioone, omada võrgulehekülge, sümboolikat.

4.5. Allühenduse varalisi ja ainelisi tehinguid kontrollib Ühenduse järelvalvetoimkond ja juhatus.

5. ÜHENDUSE JUHTORGANID

5.1. Ühenduse juhtorganiteks on volikogu ja juhatus

5.2. Ühenduse juhtorganid valitakse kaheks aastaks vastavalt reglementidele, mille kinnitavad suurkogud oma päevakorras.

5.3. Ühenduse juhtorganite tegevus protokollitakse, dokumenteeritakse ja säilitatakse ning kasutatakse vastavalt ühenduse kodukorrale.

5.4. Ühenduse kõrgeimaks otsustajaks on suurkogu, kuhu kutsutakse kõik liikmed. Kui liikmete arv ei võimalda ruumide tingimustes kokku kutsuda kõiki liikmeid, kutsutakse suurkogu kokku delegaatide koguna.

5.5. Delegaadid valitakse põhikirja p. 4.2.1 näidatud ühenduse allüksuste poolt suhtega 1 delegaat 10 ühenduse liikme kohta. esindusnorm on jääv ja seda ei saa muuta PÕHIKIRJA muutmata!

5.6. Ühenduse suurkogu:

5.6.1. võtab vastu, muudab ja täiendab põhikirja ja programmi;

5.6.2. kinnitab majandusaasta aruande;

5.6.3. valib salajasel hääletusel esimehe, peasekretäri, aseesimehe, juhatuse, järelvalvetoimkonna ja aukohtu;

5.6.4. kuulab ära, arutab läbi juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning annab hinnangu juhtorganite tehtule;

5.6.5. kinnitab ühenduse sümboolika; otsustab ühenduse ümberorganiseerimise, ühinemise või tegevuse lõpetamise;

5.6.6. arutab ja otsustab muid tähtsamaid riigi, rahva ja ühendusega seotud küsimusi.

5.7. Juhatuse, järelvalvetoimkonna ja aukohtu valimisel enim hääli saanud ja juhatusest, revisjonikomisjonist ja aukohtust väljajäänud isikud on ühtlasi nende organite asendusliikmed.

5.8. Juhatuse liikmed ei saa samaaegselt kuuluda aukohtusse või järelvalvetoimkonda;

5.9. Suurkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 1/3 ühenduse liikmetest. Otsustusvõimelisust saab arvata ainult mandaatkomisjonile laekunud delegaatide arvust tulenevalt, volitamine suurkogul ei ole lubatud.

5.10. Kui suurkogu ei ole pädev otsuseid vastu võtma (ei ole koos nõutud kvoorumit), siis kutsutakse kolme nädala jooksul kokku sama päevakorraga uus suurkogu, kes on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata suurkogul osalenud isikute arvust.

5.11. Suurkogu otsused võetakse vastu lahtisel hääletusel lihthäälte enamusega. Ühenduse põhikirja ja programmi vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vajalik kvalifitseeritud kvoorum. Nimetatud otsuste poolt peab hääletama 2/3 kohalolijatest.

5.12. Korraline suurkogu toimub üks kord aastas vähemalt 14 päevase etteteatamisega.

5.13. Erakorraline suurkogu kutsutakse kokku juhatuse, ühenduse esimehe, revisjonikomisjoni või 1/10 liikmete algatusel vähemalt 10-päevase etteteatamisega. Punktis 5.1 näidatud teisest suurkogust teatatakse üle-eestilises ajalehes, kasutades ka muid meediakanaleid.

5.14. Ühenduse  volikogusse kuulub juhatuse, järelvalvetoimkonna ja aukohtu esimehed ja üks volinik igast maakonna ja linna organisatsioonist.

5.15. Volikogu on ühenduse kollegiaalseks laiendatud täitev-korraldavaks organiks, mille põhiülesandeks on tagada regulaarne tööalane side juhatuse ning kohalike organisatsioonide ja suurkogu vahel.

5.16. Volikogu:

5.16.1. arutab läbi ja võtab vastu ühenduse tegevuskava;

5.16.2. kuulab ära juhatuse (esimees, aseesimee, peasekretär, häälekandja peatoimetaja, toimkondade esimehed) aruandeid ja annab neile vajalikke soovitusi;

5.16.3. organiseerib ja juhib üksuste delegaatide valimist suurkogule;

5.16.4. valib ühenduse häälekandja peatoimetaja;

5.16.5. otsustab ühenduse täitev-korraldamise küsimusi;

5.16.6. kinnitab ühenduse eelarve.

5.17. Ühenduse  juhatus valitakse suurkogu poolt 3-5-liikmelisena. Juhatuse asendusliikmeteks on juhatuse valimisel enamhääli saanud, kuid juhatusest väljajäänud liikmed.

5.18. Juhatus on keskne, kollegiaalne ühenduse täidesaatev ja korraldav organ, kes tagab põhikirja, programmi, eelarve, tegevuskava ja teiste juhtorganite otsuste täitmise ning annab sellest aru volikogule ja suurkogule.

5.19. Juhatuse tööd juhib ühenduse esimees või esimehe volitustega aseesimees.

5.19. Juhatus:

5.19.1. kehtestab juhatuse liikmetevahelise tööjaotuse;

5.19.2. töötab välja kodukorra ja esitab selle volikogule kinnitamiseks;

5.19.3. korraldab vara ja muude vahendite arvestust ja kasutamist vastavalt eelarvele ja suurkogul kehtestatud korrale;

5.19.4. tagab kesktalituse töö vastavalt asjaajamise, teabetöö ja raamatupidamise eeskirjadele ja kaasaegsetele nõuetele;

5.19.5. annab aru oma tegevusest suurkogule;

5.19.6. tagab ühenduse tegevuse ja selle koordineerimise kogu riigis;

5.19.7. tagab ühenduse  peasekretäri kaudu ühenduse nõuetekohase töö;

5.19.8. arutab regulaarselt ühenduse reitingut ja selle dünaamikat;

5.19.9. kuulab ära juhatuse liikmete ja ühenduse üksuste juhtide tööaruanded;

5.19.10. lahendab muid ühenduse täitev-korraldava juhtimise kollegiaalset arutamist ning otsustamist nõudvaid küsimusi.

5.20. Juhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt, vähemalt kord kuus. Erakorraline juhatus kutsutakse kokku esimehe, peasekretäri, järelvalvetoimkonna või vähemalt 2 juhatuse liikme nõudel.

5.21. Juhatuse koosolekust teatatakse aegsasti, reeglina hiljemalt 7 päeva ette kirjaliku teatega päevakorra ja otsuste projektide kohta.

5.22. Juhatuse liikme tagasikutsumise õigus on ainult suurkogul.

5.23. Vabade Kodanike Ühendus esimees on ühenduse kõrgeim üldjuht, kes valitakse suurkogu poolt salajasel hääletusel.

5.24. Ühenduse esimees, kuuludes juhatusse:

5.24.1. esindab ühendust suhetes ühingute, erakondade, liikumiste, riigiasutuste ja organisatsioonidega;

5.24.2. osaleb ühenduse tähtsamates toimkondades ja töögruppides vastavalt oma võimalustele;

5.24.3. avab ühenduse tähtsamad koosolekud ja juhatab nende tegevust või esitab selleks sobivad kandidaadid;

5.24.4. täidab muid juhtimisfunktsioone vastavalt põhikirjale, kodukorrale ja juhatuse otsustele;

5.24.5. vastutab personaalselt ühenduse juhtimissüsteemi kui terviku laitmatu töö eest, tagades kõikide juhtorganite nõuetekohase rakenduse ning põhikirja, programmi ja vastuvõetud otsuste võimalikult hea täitmise.

5.25. Ühenduse peasekretär, kuuludes juhatusse:

5.25.1. korraldab juhatuse ja ühenduse teiste organite otsuste täitmist;

5.25.2. täidab muid ühenduse igapäevaseid juhtimisfunktsioone vastavalt põhikirjale, kodukorrale ja juhtorganite otsustele.

5.26. Küla, valla, linna, maakonna jm kohaliku organisatsiooni juhatuste ülesehitus ja funktsioonid on sarnased juhtorganite omadega. Nad täidavad sarnased ülesandeid vastavalt oma organisatsiooni tegevuspiirkonnale, kodukorrale ja juhtorganite eripärale.

5.27. Ühenduse järelvalvetoimkond valitakse suurkogul 3-liikmelises koosseisus. Komisjon valib

endi hulgast esimehe ja jaotab tööülesanded.

5.28. Järelvalvetoimkonna ülesandeks on Ühenduse finants-majandusliku tegevuse ning põhikirja täitmise kontrollimine.

5.29. Järelvalvetoimkonnal on õigus tutvuda kõikide revideerimiseks vajalike dokumentidega ja nõuda vastavaid seletusi.

5.30. Ühenduse  tegevust revideeritakse vähemalt kord aastas. Vajadusel kasutab järelvalvetoimkond spetsialistide (audiitorite jt) abi.

5.31. Järelvalvetoimkond teavitab ilmnenud puudustest juhatust ja esitab oma aruanded suurkogule.

6. ÜHENDUSE AUKOHUS

6.1. Ühenduse aukohus valitakse suurkogu poolt salajasel hääletusel vähemalt 3-liikmelisena. Aukohtu liikmeteks ei saa olla juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed. Enimhääli saanud kandidaat loetakse aukohtu esimeheks.

6.2. Aukohus tegutseb suurkogu poolt heakskiidetud aukohtu statuudi alusel, mille raames ta:

6.2.1. lahendab ühenduse liikmete eetika rikkumise ning au ja väärikuse kaitsega seotud küsimusi;

6.2.2. lahendab muid ühendusesiseseid vaidlusküsimusi.

6.3. Oma ülesannete täitmiseks on aukohtul õigus välja nõuda dokumente ja nõuda seletusi.

6.4. Aukohus oma otsuses võib:

6.4.1. peatada ühenduse liikmete või juhatuse tegevuse/tegevusetuse ühenduses või juhtorganeis;

6.4.2. teha ettepanekuid ühenduse lihtliikmete või juhtorganite liikmete väljaarvamiseks.

6.4.3. avaldada ühiskondlikku hukkamõistu, vajadusel selle teavitamisega massimeedias.

7. ÜHENDUSE VARA JA VAHENDID

7.1. Ühenduse varade ja vahendite haldamine peab olema kooskõlas p 1.6 väljatoodud mittetulundusühingute seadusega.